Eesti vajab rohkem pankrotte

Mullu kuulutasid kohtud maksejõuetuks 376 äriühingut, mis on 12% vähem kui aasta varem. Neist tervelt 61% läksid likvideerimisele, kuna ei olnud piisavalt vara, mida oleks saanud pankrotiprotsessis jagada. Samas varatute ettevõtete osakaal siiski väheneb tasapisi.

Täna avalikustatud Krediidiinfo pankrotiuuringust nähtub, et ka tänavu kahe esimese kuuga on maksejõuetuks muutuvaid ettevõtteid vähemaks jäänud. See on võrreldav kaheksa aasta taguse kriisieelse ajaga, kus tuhande ettevõtte kohta läks pankrotti alla kahe ettevõtte.

Kõige enam pankrotistus mullu ettevõtteid tavapäraselt majutuse ja toitlustuse alal, ehituses ja töötlevas tööstuses. Maakondadest oli kõige kõrgema tasemega Raplamaa, kus pankrotistus mullu pea kolm ettevõtet iga tuhande kohta. Järgnesid Pärnu- ja Tartumaa. Madalaim oli see Jõgeva-, Võru- ja Saaremaal.

Pankrotistatistikat mõjutas tugevalt Estonian Air

Kümnest suurimast mullu pankrotistunud ettevõttest kuus tegutses hulgikaubanduses ja neli veonduses. 2015. aastal esines enim pankrotte (53%) üliväikeste ja väikeste ettevõtete hulgas, mille aastane käive jäi alla poole miljoni euro. Üle veerandi pankrotistunud firmadest aga ei omanud aastatel 2010–2014 majandustegevust või ei esitanud aastaaruandeid (27%). Kahtlemata oli kõige suurem pankrotistuja ja kõige enam statistikat mõjutanud ettevõte Estonian Air. 

„Pankrotistumise tase ilmselt langeb veelgi selle aasta jooksul, ja positiivne see enam ei ole,“ toonitas Krediidiinfo tegevjuht Alar Jäger. Tema sõnul on Eesti riigi jaoks umbes 400 pankrotti aastas soovitud tase, mille korral toimub nn ettevõtlusmaastiku puhastumine. Väheste pankrottide juures teeb murelikuks see, et ettevõtetel puudub arenemissuund.  

„Riskijulgus on ettevõtete seas vähenenud ja oma põhitegevusalale investeerimine on väga väikeseks jäänud,“ täiendas Krediidiinfo finantsanalüütik Anne-Ly Ots Jägerit. Otsa hinnangul ei ole riik piisavalt ära teinud. „Järelikult on midagi valesti, kui ettevõtjad ei julge riskida, investeerida, sest tõesti raha osakaal bilansis on tavaettevõtjal väga suur,“ lausus ta. 

Jägeri arvates on riiki alati lihtne süüdistada, aga tulu peaks tekitama ikkagi ettevõtja.

Tema hinnangul on kõige suurem murekoht tööstusettevõtted. "See seltskond, kes on suuteline ise kohapeal midagi arendama ja välja mõtlema, on praegu selgelt ühe probleemi taga – kõrge elektri hind," toonitas ta. Kui väiketootjal on elekter kallim kui Soomes, siis ootab meid sama saatus nagu laevadel – ühtegi laeva enam Eesti riigis ei ole, rääkis Jäger. Sama hirm on tal ka tööstussektoris.

"Kui meil on hea disainibüroo, kes oma toote teeb, siis on mõtet see ka kohe maha müüa, mitte hakata sellega üldse pusima, sest tootmisega me siin hakkama ei saa," rääkis Jäger. Eestis ei ole tema sõnul ühtegi firmat, kellel oleks globaalne jaotusvõrk. Kõige suurem on Monton, kelle poode võib leida isegi Tenerifelt.

Väikeettevõtete putitamisel ja arengul peab Jägeri sõnul olema pikk visioon. See tähendab seda, et kohapeal välja mõeldud asja peab saama kohapeal teha ja müüa. "Peame oma tööstust kaitsma," leidis ta.